Tuesday, October 29, 2013

Käsitöökojad, ja paar sõna villasest lõngast

Suurepärane ettevõtmine, millest ma ise hetkel tõbise oleku pärast loobusin. Seentega värvimine on mitmes mõttes tore ja mystiline asi, alates metsas toimetamisest ja lõpetades värvitud lõnga toonide imetlemisega. ........ Eile värvisin poevärviga lõnga, kirsipunaseks, 2 jämeduses, kinnastesse ja kampsunitesse-sokkidesse. Tegelikult tuli natu heledam ja soojem punane kui muidu tume ja pigem kylm purpurjas kirss, sain mõnusa pigem kibuvitsamarjapunase. Ahh.

Thursday, October 17, 2013

Mõtted lõigetest

Olen teinud yhe väga jämmest lõngast meestekampsi, mitmeid 100g/500m lõngast salle-rätte ja umbes samaväärsest alpakalõngast klubiveste, kuid pole veel jõudnud rahvuslikus stiilis mitmevärviliste kudumiteni, proovilapid ei lähe arvesse. Kuna sallidenikerdamine sai just väljundi näituse kujul, siis nyyd on mõte troimustriliste JA lõikega esemete maailmas jõudu proovida. Eks lõike kudumist on paari lastekampsuniga proovitud, seega on mõtet minna edasi ja osalise kudumise funtsioonid ka mitmevärvilise eseme puhul selgeks õppida. Yldiselt pidi rahvuslik kudum olema ristkyliku-, no OK, ka kergelt trapetsikujulise lõikega, aga konkreetselt minu, ja yldse kurvikamale naisefiguurile selline lõige ei sobi, ja kuna mind huvitab hetkel mitte absoluutne autentsus, vaid rõiva istuvus, siis ikkagi teen kereosadele käeaugu ja varrukale kerge kaare, kaelaauk otse loomulikult. Lapse peal on juba järele proovitud - lõikega kootud kampsuni õlg pysib ilusasti omal kohal, varrukad ei veni ja kudum näeb parem välja. Kaelaauguga täpselt sama lugu. Omaette teema on muster - olemasolevatel Brotheri mustrikaartidel on ainult kollektsiooniline väärtus, sest mitte ykski neist ei ole viisakas rahvuslik muster läänemeremaadest, vaid 80-te stiilis suured ebamäärased pinnakujundused. Mul on veel umbes 40 rida mustrikaarti järel, sellest saab yhe masinatäie kirja teha, kahjuks rohkem ei pigista välja. Mõtted sihivad universaalsemat sorti 12- v 24-silmalise kaheksakannaga kirja poole, millega sobib teha nii kampsi, tekki kui ka muid kudutooteid. Et kiri oleks yhtlaselt peen, mitte liiga eristuvate tumedate v heledate laikudega, nii risti kui pikuti kokkuõmblemist kannatav ja sobiv mitme värvikombinatsiooni ja materjali jaoks. Õnneks on selliseid mustreid hulgim. Vaat, mida ma leidsin: rootslane kirjutab Tallinnast, mitmed head näited. Ja tema enda tehtud kindad, nummi!

Wednesday, October 16, 2013

Kultuur ja kunst, kreftise sissejuhatusega

Alustasin tasapisi jälle loomingulise ja erialase tegutsemisega. Eile avasin oma isikunäituse nr 2, eelmine näitus oli vist kyll aastal 2002, kui ma veel Tartu linnas tudengiametit pidasin. Too näitus leidis aset TY galeriis , koosnes pakutrykitehnikas vormstatud meeste triiksärkidest ja kandis nimetust "Uurimus sinisest". Tegu oli kontseptuaalse kuntsiga. Mul on need särgid siiani alles. Kahjuks kulus vahepeal tohutu hulk aega igasugu muudele tegevustele, meeldivatele, ja päris hulgale mittemeeldivatele, nii et mitmesuguse töö ja igasuguse loomingu jaoks puudusid võimalused. Teatavasti on meil pahad naabrid, kes puhtast igavusest kõiksugu probleeme tekitavad, alates ööpäevade kaupa pidevalt lõugavast raadiost kuni laste kiusamiseni, autostereosid meie akende alla paugutama v majapidamisse laamendama ei julgeta kyll enam tulla (aga mis see mulle maksma läks!). Nii et isegi konstaabel on tydinenud nendega tegelemast - lihtsam on yhte inimest, st minu peret peedistada kui oma tööd teha ja mitmeid korrarikkujaid ning põlvkondade kaupa peale kasvavaid vägivallatsejaid vaos hoida. Kõik see on mul mitmeid kuid ja aastaid kallist tööaega ja närvi ning reaalset vara ja raha kulutanud, mida kahjuks enam tagantjärele ära ei tee ja kinni maksta ka keegi ei taha. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kõnelda. .......... Eile käisin ise ka oma kunstkäsitöö näitusel, tegin pisikese loengu oma kahest lemmikmasinast, Brotherist ja Regina Royalist, ning palusin inimestel lahkesti materjalidega ja masinatega mitte ainult vaatlemise, vaid ka kompimise teel tutvuda. Kuna praegu on sygis, siis oli näituse kylastajatel hea meel soojade ning värviliste kudumipaladega tutvuda. Suuresti tänan pr Lendavat, kes minu mõtte õhust kinni pyydis - sõbadel peab ju olema ka kinnis, st sõlg! Ja ta pani oma ehtekastist minu sõbadele oma sõled! Kohe kuidagi ilusam ja kindlam sai, peab ytlema. Aitäh sulle! ......... Antud tilluke käsitöönäitus tõi mitu ideed järgmisteks projektideks. Nii et tuleb varuda hulgim lõnga 1. Mantlid 2. Erinevad sisustustekstiilid 3. Ise värvitud lõngad eelmiste toodete jaoks. Aga kuna yhe mantli sisse läheb vähemalt poolteist kilo lõnga ja suurema ruumitekstiili sisse veel rohkem, siis tuleb varuda vahendeid ja tegelda raha hankimisega, sh myygiga, soovitavalt väljamaale, peab tegelema netipoe ja myygikeskkondadega, PEAB_PEAB_PEAB. Eks ta ole. Aga tagasihoidlikud sissetulekud pole mingi takistus mõttelennule, värvilised ideed tuleb nyyd kiiresti paberile panna ja tekitada mingi galerii ja kontseptsioon. See on asja kõige meeldivam pool, insener ja tehniline pool tuleb alles hiljem:)

Wednesday, October 9, 2013

Maalitud sallid

Käesoleva aasta algul alanud pikk ja mitmekesine õppimisprotsess on jõudnud loogilise jätkuni - valmis pitskoes sallide kollektsioon. Tegelikult on neid salle ja kirju kyll rohkem, kui näha on, aga alati tuleb teha asjaoludest sõltuv valik. Mul oli mõnus masinat avastada ja suur rõõm neid kudumeid luua. Ja ääretult tore neid pildistada suurepärase artistliku modelliga. Kahjuks sattus olema pime ja pilves õhtupoolik, kuid me kindlasti kordame seda fotosessiooni mõnel kargel valgel päeval yhtlase ja tasase taustaga männimetsas. Suur tänu Sulle, pr M! .................. Piltidel olevad ja veel mõned teised sallid on praegu yleval Elva linnaraamatukogus. Sealne avar ja hele ruum pakub head võimalust oma töid eksponeerida nii maalijatel-joonistajatel kui muid materjale kasutavatel kunstnikel. Minu arvates on sealne valgus ysna hea ja eksponeerimispind, nimelt raamaturiiulite otsad, annab võimaluse töö eraldiseisvana esile tuua. Tänan selle ruumi avastamise eest 1) hyva sõpra Annit, kes seal vahest oma joonistusi v puuskulptuure on näidanud, ja 2) pr Imbit, raamatukogu juhatajat, kes ebaordinaarse pakkumise masinkudumite ja kudumismasinate näitamiseks ilma kõhklemata vastu võttis. Hyva lugeja! Oled avamisele oodatud, see toimub 15. oktoobril kell 5 õhtul ja kestab umbes tunnikese:) Avamisele võtan kaasa 2 oma lemmikmasinat, pitsi- ja soonikumasinad. Näeme! See viimane sall näitusel ei osale, must-valge teemandikirjas kehakate sõidab peagi yhe hõimlasest vanaproua juubelikingituseks. PS. Kui kedagi huvitab, siis tehnoloogiliste kysimuste jaoks (lõng jm) teen eraldi postituse.

Tuesday, September 17, 2013

Soonik

Regina Royal töötab. Esialgu tehtud paar proovilappi 100g/500m lõngaga ning kootud ja osaliselt kokku heegeldatud lihtne kamps 8-a tydrukule sama jämedast roosa-punasekirjust lõngast. Kuna mustri moodustab lõnga enda kirjusus, siis ei teinud ma patendi- ega palmikukatsetusi, piirdusin 5-1 soonikuga. Kuna masina mudeliga ma osaliselt kududa veel ei oska, siis kaelaauke ei kudunud, tarvis on korrigeerida õlgu ja kujundada kaelaauk. ............... Käisin augustis Elvas raamatukogus vestlemas sallinäituse asjus. (Vt postitust "Sallipoe aknal") Elva Linnaraamatukogu pakub tasuta näitusepinda riiuliotstel ja akendel. Pr Juhataja ja raamatukogutädid leidsid, et minu sallid sobivad rahvale näitamiseks. Tarvis on mõned huvitavamad ja suuremad juurde teha ning õppida pitssalle raamil venitama. ................. Puhja Maanaiste seltsi inimesega vestlesin samal masinkudumise teemal. Tuli välja, et neil pole masinatel kudujaid, kelleltasja õppida. Ma siis jätsin oma kontaktid, et teha kunagi mõni töötuba oma masinatega. Ja et töötoa käigus mõni osav provva omakorda midagi muud kasulikku õpetab, sest ega mina ometi mingi meister pole, lihtsalt uudishimu on suur:) ............... Ajaloo huvides - probleemid liigestega, RA. Õlad, randmed, sõrmed, algusjärgus vastik.

Wednesday, September 4, 2013

suvi otsas, lõngakotid välja

see tähendab, et tuleb võimekamad masinad tööle panna. Mul pole olnud aega RR-ga (vt eelmine post) põhjalikumalt tuttavaks saada, aga 2-plaadiline masin on nt lastele kududes asjalikum, sest soonikkudum hoiab rohkem ja paremini vormi, mis on laste liikuva eluviisi juures oluline, et kamps seljas ei kotitaks vms. Ma armastan härdalt ka palmikuid, järgmiseks huvitavaks väljakutseks olekski masinkudumite osas RR-l yks palmikkampsun kududa. Nyyd tuleb mul manuaalist puurida, kuidas lahendada kudumit pingutavate kiilude värk 2-l plaadil silmi jagades - yheplaadilisel on lihtne, pingutab kogu plaat v kamm. V patentkoemustritel silmuste yhelt plaadilt teisele tõstmine, mustri tekitamiseks osade nõelte ooteasendisse sättimine jms. Issand, anna mõistust, ehk Sul on veel minu jaoks natuke järel.

Saturday, July 27, 2013

Tundmatu kuninglik iludus ajaloost

Vaat selline arusaamatu asi ootab mul kööginurgas offitsalaual katsetusi. Kuni ma moblast pildid arvutisse nõiun, palun leppida selle äärmiselt valgustava kaadriga internetist. Asi on järgmine. ........ Möödunud sygisel sain Jõuluvana kontori asjaajamise tagajärjel ostetud täiskomplektse, kontrollitud ja hooldatud kudumismasina, millele järgnes väga lyhikese aja jooksul yks pooletoobine hooldamata ja kasutusjuhendita õnneks umbes samasugune masin yhest kaltsukast. Kymmekond päeva tagasi aga sattusin yhes kaltsukas jälle yhele kudumismasinale, seekord on tegu millegi väga põnevaga. Kui tavaline kudumismasin on yhe plaadiga, st et kududa saab ainult yhtepidi, st parempidist, siis sellel masinal on kruvidega alusele fikseeritavad 2 plaati, millel liikuvad 2 kelku koovad 2-pidist e erinevaid soonikuid, ja olenevalt nõelte ja kelkude asenditest erinevaid patente ja muid mustreid, kui oskusi ja soove on! ......... Sain masina ysna hooldamata, paari roosteplekikese ja kõveraksklopitud agregaatidega, aga õnneks koos peaaegu kõigi lisade ja rootsi- ning saksakeelse kasutusjuhendiga... pärast poolt päeva arusaamatult saksakeelse manuaali puurimist, hoolsat näpitstangitööd ning erinevaid probleeme sain kõverad kelguplekid õigeks ja kootud jupikese igatsetud soonikkudet. Olen oma soodsa antiikeseme-ostuga ylimalt rahul ja võin öelda, et vähemalt 70-test, kui mitte vanem, guugeldamatu ja otsimootorites peaaegu puuduv aparaat "Regina Royal II" on peaaegu töökorras. Suur tänu, tundmatud rootslased, eet te selle väärika kudumasina tundmatutele vaestele eestlastele annetasite! Ma hindan neid masinaid väga ja loodan edaspidigi mõne taolise antikvaari uuele elule tuua.

Tuesday, June 18, 2013

Sallipoe aknal

Erinevad värvid, erinevad tulemused. Minu kirjutatud pitsimuster, sulekiri, andis tyrgi mitmevärviliste lõngadega palju toredaid värvilaike. Kudusin mitmes suuruses ja erinevate värvitoonidega õige mitmeid salle, kõigepealt kudumismasinal salli nn kere ja siis tavalistel varrastel otsapitsid, mida piltidel näha võib. ................. Ma leian, et kudumismasina põlgamine on harimatu/asjatundmatu, tänamatu ja rumal. Kes tahab PUHAST KÄSITSI tehtud asja, peab olema võimeline ka need sajad töötunnid suure kudumi PUHTALT KÄSITSI kudujale ka kinni maksma. Kui ei ole, siis tuleb leppida imelise ja tänuväärse silmuskuduja abilisega, või odava, aga masendava taustaga aasia orjatööga. Mehhaaniline käsikudumismasin tuleb ju niikuinii käsitsi valmis sättida, siis käsitsi regullida lõngapinged, mustriseaded ja perfokaart, ning seejärel tundeliselt ja õige kiirusega liigutada silmuseid loovat kelgumehhanismi, samal ajal jälgides yhe silmaga, ega lõngas ei ole sõlmi vms, kas ymbertõstetavate silmuste nõelu on õiges asendis õige arv, kas need on õigetes kohtades jne. Lõppude lõpuks põlgavad inimesed meie tublisid abilisi täiesti ilmaasjata - tegu pole ju robotiga, et viskad kasti yhest otsast aga lõnga sisse ning teisest tõmbad välja õiges suuruses ja tiheduses, veatu ja viimistletud kudumi! Minu kallis Brotheri kudumipilduja on kyll suuremaks tootmiseks liiga niru, mõeldud ikkagi kodustele hobikudujatele, aga kunstnikule täiesti suurepärane, mitmekylgne ja kvaliteetne masin. Loodan, et me loome koos veel palju toredaid ja toredamaid kudumeid.

Thursday, April 25, 2013

Köök on parim!

Mu töökoda on yleval köögis, see võtab enda alla u veerandi ruumist. Kudumasinat aga on võimalik suvalises ruumis laua kylge kruvida, ma tahan aga soojas, kydeva pliidi läheduses olla, et valvata väikelast ja pesumasinaid, vajadusel käia jänxe v koera söötmas, pärastlõunal laekuvate koolilaste hordi toita ja tegelda vms. Köögis on mõnna töötada, kõik on käe-jala juures. Kui aga tööjärg kasvab palju suuremaks - tekib sadade kilodega (haha) materjaliladu, rohkem masinaid, viimistluspinnad, mannekeenid, riiulid, paisuv kontorinurk jms, siis kyll on vaja eraldi tööruumi. Loomulikult puukyttega pliidiga! ......................... Kirjutasin veel yhe pitsiprogrammi, ja nyyd on perfokaarti järel veel ehk ainult yhe lihtsama pitsi v fair isle jaoks. Aga olemasolevategagi annab töötada piisavalt. Piltidel on näha paar u 70x170 salliblanketti minu mustritega, millele koon käsitsi ilusad otsad ja panen ehk narmad, kui midagi ilusamat välja mõelda ei suuda. Ostsin linnast yhest keldripoest paarkend kilo väga ilusate värvikombinatsioonidega tyrgi mohäärisegu lõngu 100g/500-550m, ja need lõngad on ääretult mõnusad katsuda ja masinal kerged jooksma, kui mitte arvestada seda, et karvast lõnga pole mõtet ymber poolida, seega tuleb seda vasaku käega kerast välja tõmmata, samal ajal, kui parem käsi masina kelku lykkab. Sellest saab lihtsalt yks harjumuspärane töövõte, aga töövõtted peavad olema laitmatult ja täpselt kätte harjunud. ....................... Kuna pere, maja ja aia kõrvalt ettevõtte pidamine on parasjagu aeglaselt kulgev asi, siis see lähebki aeglaselt. Aga ma annan endale aru, et sellise eluviisi juures on täiesti aktsepteeritav protsesside venimine ja mõõdukas ärikahjum. Ma ei ole ju tegemas kiirelt kasvavat rahvusvahelist firmat, vaid ehitan endale pensionisammast, seda tõelist, mida ma ise kasutada saan, selle asemel et nuumata väljamaa pankureid ja ise vaesuses hääbuda. Ja lapsed näevad, kuidas maailma väärtused synnivad. Ja ma olen ise loonud midagi reaalset, käegakatsutavat. Ja et me oleme alles yhe huvitava tee alguses, eks käänaku taga ole ikka parimad palad peidus.

Tuesday, April 16, 2013

Pitskudumite maailma avastamas

(Brotheri tehasekaart mudelile KH881, pilt internetist. Selgitus allpool) Tõsi ta on, et meisterlikkus tuleb ainult läbi tagumiktundide. Nii autojuhtimise, aiatöö kui kalligraafia alal. Ja täiega kehtib see reegel ka käsitöö man. Mul on käsil arenemine hobikudujast elukutseliseks, see tähendab järjest kasvavaid materjalikoguseid ja pikenevaid päevi, kudumismasinate võimaluste tundmaõppimist ja kasutusele võtmist, probleemide lahendamist ja järjest kindlamat kätt. Teen pere kõrvalt erinevaid tootekatsetusi, valminud on paar õlasalli, kätiseid-sääriseid, äärepitsi vootavad mõned Haapsalu salli laadsed pitssallitooted, ideid on veelgi. Mind võlub kudumise kui sellise mitmekesisus, ja eriti paljutõotavad on tänapäevaste kudumismasinate võimalused. Õppisin Brotherile pitsimustri programmi kirjutama. Õppida polnud kuskilt, sain kasutada ainult omaenda tähelepanuvõimet, jälgides valmiskaartidega kudumise ajal masinas toimuvat, ja sellest pidin siis tegema oma järeldused. Tehtud need said, ja täna on mul 2 oma pitsikaarti, kumbki erinevat tyypi mustriga. Yks sarnaneb haapsalu salli pohlalehekirjaga, teine on muidu kena kaldruuduline kiri. Kuna masinaga kaasas olnud mustrikaartide valik oli ysna ilmetu ja täiesti ebapiisav, siis olen selle uue oskusega enam kui rahul. Tegin ka väljaminekuid mustriraamatute ostmiseks, yks suurepärane nõukaaegne "Pitsilised koekirjad" on lisaks "Haapsalu sallile" heaks materjaliallikaks. Kuna aga kudumismasina programmikaardi laius on piiratud 24 silmusega, siis saan ma kirjutada ainult 8, 12 v 24-silmaliste kordadega mustreid, aga enamust mustreid on võimalik kohandada v kasutada mustri joonist uue kirja loomiseks. ............................... Kui õnnestub pere kõrvalt teatud hulk esemeid valmis teha, siis panen valiku netti yles. Pean hakkama myygiga tegelema ja väga hoolsalt. Raha on vaja, sest lapsed kasvavad, tehnika laguneb, arved tahavad maksmist ja eriti tahab maksmist kiiret väljavahetust nõudnud nõudepesumasina jm tarbeks võetud tarbimislaen - no ei saa ma oma abikaasa abiga arvestada, kui midagi juhtub. Naised, tööle!

Monday, February 25, 2013

Rõõmus kampsun rõõmsale tytrele

8-aastane tydruk sai kasvuvaruga kampsuni. Pildil on näha, milline õie- ja lillevärviline see on, ainult mõnede roosade triipudega kapuuts on veidi peidus. Kasutasin kudumismasinat ja 100% akryyllõnga, ysna jämedat, kulus seda veidi alla 400 g. (Kui novembris esimese kudumismasina ostsin, varusin harjutamiseks odavaid lõngu, no et äkki läheb midagi raisku või nii. Aga asjaks läks!) Tegin jälle proovilapi järgi lõike, et oleks pärast hea võtta, kampsunisõpradest lapsi on mul ju veel. Tikkisin mustri nii, nagu see nõela alt ise tuli, kampsuni enda lõngast. Aega kulus mitu nädalat muude tegemiste kõrvalt. Kuna kampsike meeldis lapsele väga ja läks kohe käiku, siis jäi ka see kudum aurutamata-vormimata nagu mehe iirikampsiga juhtus, ja on selline natuke rullis ja kõver, minu silma riivavad enim kiskuma jäänud lõikeservad-kahandused. See peaks pesus järele andma. Akryyl iseenesest on selline jäigavõitu materjal. Järgnevas osas võtan ette mõned peenemast villasest lõngast kampsunid ja mõtisklen Brotheri kudumismasinale mõne uue pitsikaardi tegemise teemal, vt eelmist posti. Huvitav on ja mõtteainet jätkub kauemaks.

Wednesday, February 20, 2013

Tumehall alpakalooma-kampsun ja antiikne EMPISAL Knitmaster

Proua M (nimi muudetud) tellis kampsuni. Ma austan tema privaatsust ning jätan kampsuni suurusnumbri ja figuuri enda teada, kyll aga kirjeldan natuke protsessi. Tegu on ysna lihtsa lõikega eest lahtikäiva kampsikesega. Kinnitusvidinate ja muude kaunistuste eest hoolitseb tellija, mina tegin nö kampsuni kere. Selle valmistamiseks kulus u 450 g tumehalli looduslikult kirjut 100%-st alpakavillsat lõnga, see oli ysna peen 100g/350m. Kudumismasinaga EMPISAL Knitmaster /mingid mudelinumbrid ka/ kudusin valmis parempidises koes esi- ja seljatykid kergete kaela-, käeaugu- ja varrukakaarekahandustega, siis nõelusin need jakiks kokku. Tehakse ju ka ristkylikukujulistest tykkidest kudumit, aga selline ese on vormitu ja inetu, seega tegin proovilapi järgi kampsunile lõike ja arvutasin mudeli mõõtude järgi vajalikud read ja silmused ning tulemus oli vaeva väärt. Järgnevalt proovisin nööbi/kinniseliistu nii õiget- kui ristipidi, paremaks osutus õigetpidi riba. Sellega tegin endale rumalat õmblemise tööd juurde, sest põhimõtteliselt oleks võinud esityki lihtsalt vastava liistu jao laiema kududa ning kokku õmmelda oleks olnud poole vähem. Viimane tegu oli krae. Selleks korjasin kampsuni kaeluse silmused masinale ning kudusin piisava pikkusega tyki. Seejärel heegeldasin selle kampsi kylge kahekordseks pystkraeks sarnaselt servadega. Siis lõngaotste peitmine, ja valmis. Kuna kampsile pidi tulema veel kaunistusi, siis jätsin aurutamise-triikimise selle töö lõpetajatele. Mulle meeldis. Kuna lõng oli mõnus ja pehme, kudumismasin andis ilusa yhtlase koe ja kiire ning kena tulemuse, siis olen yritusega igati rahul. Praegu on mul pooleli kapuuts-sall ja poolkindad endale ning kampsun 8-a tytrele, ootamas on veel paar kampsi. PS. EMPISAL Knitmaster oligi see õnnetu kaltsukast ostetud masin, mis oli jumal teab kui kaua seisnud, kuivanud ja kloppi saanud. Kuna kasutusjuhendi leidsin alles hiljuti netist, siis ei oska ma veel sellega pitsilist kudet teha. Vrdl Brotheriga on EMPISAL KM pitsikudumisr tööpõhimõte täiesti erinev - B teeb pitsi eraldi kelguga, mis ainult tekitab mustri augud, aga ei koo, lõnga liigutab ikkagi põhikelk, aga EKM on pitsilugemise mustrimäluseade lõnga kuduva põhikelgu sees. Kelgud on kummalgi masinal ysna erinevad ning omavahel neid ristkasutada ei saa. Ja B pitsikaardid ei sobi seetõttu EKM-le ja ma pean katsetama, kuidas netist leitud näidiskaart töötab. .......... PS. Empisaliga ei saagi masinapitsi teha. Manuaalist võis lugeda, et läbipaistva nailonniidiga muster ongi see "pits". Ka piltidelt paistis mitme lõngaga muster, mitte kootud aukudega pitskudum.

Sunday, January 27, 2013

Tehnika ja tehnoloogia

Tavaliselt ostad poest riideasja, mõtlemata selle materjalide ja valmimise yle. Kõige parem, kui kehakate on nii mõnus, et seda pole seljas näha ega tunda - asi on ilus ja mõnus, ei kisu ega torgi, oleks nagu oma nahk, tegijad on teadnud, mida teevad... Mul on praegu yks kamps kudumisel. Tykid on valmis ja ootavad kokkunõelumist. Aga see pole yldiselt kõik - kui esi- ja tagatykid on õlajoonelt kokku õmmeldud, siis tuleb varrukas õlajoont pidi kylge ja viimaseks pikk kyljeõmblus varrukast kampsi allservani. Mitte nii, et õmmeldakse vest valmis ja siis hakatakse varrukatorudega vaeva nägema. Aga see pole veel kõik. Vaja on esitykkide silmad yles võtta ning kududa ristipidi kinniseliist. (Võib ka õigetpidi, oleneb mustrist ja materjalist.) Viimaseks korjan yles kaelusesilmad ja koon krae. Võib soonikus, võib parempidises, olenevalt kudumisriistadest. ....................... Kuidas kudumitykki masinal lõpetada, seda ma kooli ajast ei mäleta. Muide, alustamist õpetati nii, et alguseks kududa mõni rida teise lõngaga ja hiljem käsitsi serv kinni silmata, aga masina kasutusjuhendis oleva silmajaga alustamise õpetuse idee j2rgi hakkasin kudumit alustama heegelketile. Siis panin paraja pikkusega kudumi esimest rida pidi uuesti nõeltele ja kudusin serva kinni - tekkis kenasti kinnitatud sirge serv. Niimoodi jääb ära hilisem jändamine tylika rullikiskuva kudumi nõelumisega. Teiste aukude ja servadega on sama - kudum tuleb uuesti nõeltele korjata ning uue detaili kohe kylgekudumine annab 1) korrektse yhenduse ja 2)hoiab palju aega kokku. Kahjuks ei tulnud mulle pähe valmiskootud kudumitykk enne mahavõtmist masinal kinni heegeldada, et ära hoida tylikas rullitava kudumi näpu vahel kinni nõelumise töö. Kas seda ka kunstikas õpetati, ma loomulikult ei mäleta! ........................ Ysna palju on valatud tinti ja kilobitte riideesemete hinnakujunduse teemadel. Põhikonflikt on seal, kus inimesed tahavad unikaalset käsitööd kätte saada masstoodangu hinna eest, mõtlemata kummagi poole kulude yle. Aga inimesed peaksid siiski aru saama, et praegu on maailmas yletootmiskriis, käsitööd ei tee keegi vaesusest ja hädast, vaid soovist luua kvaliteetsemat eset kui iga inimese eripäradega arvestamata loodud odav masstoodang, mis peab jõudma igayheni, ka vaeseima ostjani. Aga inimene on keerukas loom - kui yks lepib kiledressi ja kiireltlagunevate kestvuskaupadega, siis teine soovib keerukat, kestvat ja kallist eset. Kallist mitte ainult hinnalt, vaid just emotsionaalselt. Mina olen kyll seda sorti, et raha ununeb, aga ese jääb. Seega ma ei taha osta asju, mis kuluvad-räbalduvad sama kiirelt, nagu häviks paber, millest on tehtud raha.

Tuesday, January 22, 2013

Kampsun kui metsik hirv

Kuskil allpool kirjeldatud hall kamps, mida ma terve sygise kudusin, sai valmis. Täpsemalt detsembri algusepoole. Aga enne veel, kui ma jõudsin asja viimistleda ja kõik lõngaotsad peita, kadus see pagana kudum koos kundega metsa! Sõna otseses mõttes. Käis teine kyttepuid tegemas. Kuna olevat nii soe, hea ja mõnus, siis praegu näen ma oma esimest (ja ilmselt ka ainust) käsitsikootud kampsunit ainult siis, kui ta juba õlijat värvi on ja pesu vajab. ........... Nyyd on vaja 1) teha uus vähemalt sama hea kampsun, et vana veidi aega puhata ja hooldust saaks, 2) tabada pildile hetk, kus õnnelik omanik koos kampsiga. .......... Kudumismasin on hea, palju parem, kui ma ammu-ammuste õpingute järgi mäletasin. Praegu ootab 1) Brotheri kudumismasin remonti, sest lapsed oskasid kelgu plekkraamile eiteakuidas eiteamillega niimoodi virutada, et 1,5mm-ne terasplekk on kõver nagu miiniga pihta saanud tank ja vajab pingil painutamist - systeem peab mikromeetri täpsusega kuju saama, muidu kelk lihtsalt ei hakka liikuma. Ehk saab mu pardamehaanik selle täna tehtud, kui tal töö juures kylmatehas valmis... 2) leidsin yhest imelisest kaltsukast yhe väärkoheldud Empiral Knitmasteri kudumismasina, mis on nyyd vaja puhastada, õlitada ja jooksma panna. Sellel masinal kahjuks on juba hulk juppe-tarvikuid puudu (kujutan ette, et ka sellel mudelil on olnud pitsikelk ja rida silmusetõstjaid-nõelakesi-markereid), aga parempidikudumi komplekt on vähemalt olemas. Loomulikult pole tal ei manuaali ega kõiki mustritarvikuid, aga arvestades masina enda olemust on parempidikudumikomplekt iseenesest juba väga hea asi. ................... Aga ärge arvake, et ma nyyd oma hoolsa ja ahne armastusega kogutud vardad Kia-tööstusele saadan! EI! Täna (nagu ka mitmed varasemad hommikud) silmailuks hommikukohvi juurde uurisin käsitööajakirjast pitsikirju, et närvikosutuseks ette võtta yks peen sall. Haapsalu on liiga suur ja peen, ei sobi praegu mu ellu kuidagi, aga yks niisama pehme kaelakallistaja, millega vajadusel ka veidi esineda, kulub alati ära. Ja minu lugupidamine meie käsitöömeistritele - linkepidi ringikulgemine tõi minuni terve hulga imelisi kudumismeistreid peente vanade mustritega kindakeste asjatundlikest loojatest kuni tuhandete nuppudega suursallide tegijateni! Milline imeline maailm!