Tehnika ja tehnoloogia

Tavaliselt ostad poest riideasja, mõtlemata selle materjalide ja valmimise yle. Kõige parem, kui kehakate on nii mõnus, et seda pole seljas näha ega tunda - asi on ilus ja mõnus, ei kisu ega torgi, oleks nagu oma nahk, tegijad on teadnud, mida teevad... Mul on praegu yks kamps kudumisel. Tykid on valmis ja ootavad kokkunõelumist. Aga see pole yldiselt kõik - kui esi- ja tagatykid on õlajoonelt kokku õmmeldud, siis tuleb varrukas õlajoont pidi kylge ja viimaseks pikk kyljeõmblus varrukast kampsi allservani. Mitte nii, et õmmeldakse vest valmis ja siis hakatakse varrukatorudega vaeva nägema. Aga see pole veel kõik. Vaja on esitykkide silmad yles võtta ning kududa ristipidi kinniseliist. (Võib ka õigetpidi, oleneb mustrist ja materjalist.) Viimaseks korjan yles kaelusesilmad ja koon krae. Võib soonikus, võib parempidises, olenevalt kudumisriistadest. ....................... Kuidas kudumitykki masinal lõpetada, seda ma kooli ajast ei mäleta. Muide, alustamist õpetati nii, et alguseks kududa mõni rida teise lõngaga ja hiljem käsitsi serv kinni silmata, aga masina kasutusjuhendis oleva silmajaga alustamise õpetuse idee j2rgi hakkasin kudumit alustama heegelketile. Siis panin paraja pikkusega kudumi esimest rida pidi uuesti nõeltele ja kudusin serva kinni - tekkis kenasti kinnitatud sirge serv. Niimoodi jääb ära hilisem jändamine tylika rullikiskuva kudumi nõelumisega. Teiste aukude ja servadega on sama - kudum tuleb uuesti nõeltele korjata ning uue detaili kohe kylgekudumine annab 1) korrektse yhenduse ja 2)hoiab palju aega kokku. Kahjuks ei tulnud mulle pähe valmiskootud kudumitykk enne mahavõtmist masinal kinni heegeldada, et ära hoida tylikas rullitava kudumi näpu vahel kinni nõelumise töö. Kas seda ka kunstikas õpetati, ma loomulikult ei mäleta! ........................ Ysna palju on valatud tinti ja kilobitte riideesemete hinnakujunduse teemadel. Põhikonflikt on seal, kus inimesed tahavad unikaalset käsitööd kätte saada masstoodangu hinna eest, mõtlemata kummagi poole kulude yle. Aga inimesed peaksid siiski aru saama, et praegu on maailmas yletootmiskriis, käsitööd ei tee keegi vaesusest ja hädast, vaid soovist luua kvaliteetsemat eset kui iga inimese eripäradega arvestamata loodud odav masstoodang, mis peab jõudma igayheni, ka vaeseima ostjani. Aga inimene on keerukas loom - kui yks lepib kiledressi ja kiireltlagunevate kestvuskaupadega, siis teine soovib keerukat, kestvat ja kallist eset. Kallist mitte ainult hinnalt, vaid just emotsionaalselt. Mina olen kyll seda sorti, et raha ununeb, aga ese jääb. Seega ma ei taha osta asju, mis kuluvad-räbalduvad sama kiirelt, nagu häviks paber, millest on tehtud raha.