Kampsun kui metsik hirv

Kuskil allpool kirjeldatud hall kamps, mida ma terve sygise kudusin, sai valmis. Täpsemalt detsembri algusepoole. Aga enne veel, kui ma jõudsin asja viimistleda ja kõik lõngaotsad peita, kadus see pagana kudum koos kundega metsa! Sõna otseses mõttes. Käis teine kyttepuid tegemas. Kuna olevat nii soe, hea ja mõnus, siis praegu näen ma oma esimest (ja ilmselt ka ainust) käsitsikootud kampsunit ainult siis, kui ta juba õlijat värvi on ja pesu vajab. ........... Nyyd on vaja 1) teha uus vähemalt sama hea kampsun, et vana veidi aega puhata ja hooldust saaks, 2) tabada pildile hetk, kus õnnelik omanik koos kampsiga. .......... Kudumismasin on hea, palju parem, kui ma ammu-ammuste õpingute järgi mäletasin. Praegu ootab 1) Brotheri kudumismasin remonti, sest lapsed oskasid kelgu plekkraamile eiteakuidas eiteamillega niimoodi virutada, et 1,5mm-ne terasplekk on kõver nagu miiniga pihta saanud tank ja vajab pingil painutamist - systeem peab mikromeetri täpsusega kuju saama, muidu kelk lihtsalt ei hakka liikuma. Ehk saab mu pardamehaanik selle täna tehtud, kui tal töö juures kylmatehas valmis... 2) leidsin yhest imelisest kaltsukast yhe väärkoheldud Empiral Knitmasteri kudumismasina, mis on nyyd vaja puhastada, õlitada ja jooksma panna. Sellel masinal kahjuks on juba hulk juppe-tarvikuid puudu (kujutan ette, et ka sellel mudelil on olnud pitsikelk ja rida silmusetõstjaid-nõelakesi-markereid), aga parempidikudumi komplekt on vähemalt olemas. Loomulikult pole tal ei manuaali ega kõiki mustritarvikuid, aga arvestades masina enda olemust on parempidikudumikomplekt iseenesest juba väga hea asi. ................... Aga ärge arvake, et ma nyyd oma hoolsa ja ahne armastusega kogutud vardad Kia-tööstusele saadan! EI! Täna (nagu ka mitmed varasemad hommikud) silmailuks hommikukohvi juurde uurisin käsitööajakirjast pitsikirju, et närvikosutuseks ette võtta yks peen sall. Haapsalu on liiga suur ja peen, ei sobi praegu mu ellu kuidagi, aga yks niisama pehme kaelakallistaja, millega vajadusel ka veidi esineda, kulub alati ära. Ja minu lugupidamine meie käsitöömeistritele - linkepidi ringikulgemine tõi minuni terve hulga imelisi kudumismeistreid peente vanade mustritega kindakeste asjatundlikest loojatest kuni tuhandete nuppudega suursallide tegijateni! Milline imeline maailm!