Monday, February 25, 2013

Rõõmus kampsun rõõmsale tytrele

8-aastane tydruk sai kasvuvaruga kampsuni. Pildil on näha, milline õie- ja lillevärviline see on, ainult mõnede roosade triipudega kapuuts on veidi peidus. Kasutasin kudumismasinat ja 100% akryyllõnga, ysna jämedat, kulus seda veidi alla 400 g. (Kui novembris esimese kudumismasina ostsin, varusin harjutamiseks odavaid lõngu, no et äkki läheb midagi raisku või nii. Aga asjaks läks!) Tegin jälle proovilapi järgi lõike, et oleks pärast hea võtta, kampsunisõpradest lapsi on mul ju veel. Tikkisin mustri nii, nagu see nõela alt ise tuli, kampsuni enda lõngast. Aega kulus mitu nädalat muude tegemiste kõrvalt. Kuna kampsike meeldis lapsele väga ja läks kohe käiku, siis jäi ka see kudum aurutamata-vormimata nagu mehe iirikampsiga juhtus, ja on selline natuke rullis ja kõver, minu silma riivavad enim kiskuma jäänud lõikeservad-kahandused. See peaks pesus järele andma. Akryyl iseenesest on selline jäigavõitu materjal. Järgnevas osas võtan ette mõned peenemast villasest lõngast kampsunid ja mõtisklen Brotheri kudumismasinale mõne uue pitsikaardi tegemise teemal, vt eelmist posti. Huvitav on ja mõtteainet jätkub kauemaks.

Wednesday, February 20, 2013

Tumehall alpakalooma-kampsun ja antiikne EMPISAL Knitmaster

Proua M (nimi muudetud) tellis kampsuni. Ma austan tema privaatsust ning jätan kampsuni suurusnumbri ja figuuri enda teada, kyll aga kirjeldan natuke protsessi. Tegu on ysna lihtsa lõikega eest lahtikäiva kampsikesega. Kinnitusvidinate ja muude kaunistuste eest hoolitseb tellija, mina tegin nö kampsuni kere. Selle valmistamiseks kulus u 450 g tumehalli looduslikult kirjut 100%-st alpakavillsat lõnga, see oli ysna peen 100g/350m. Kudumismasinaga EMPISAL Knitmaster /mingid mudelinumbrid ka/ kudusin valmis parempidises koes esi- ja seljatykid kergete kaela-, käeaugu- ja varrukakaarekahandustega, siis nõelusin need jakiks kokku. Tehakse ju ka ristkylikukujulistest tykkidest kudumit, aga selline ese on vormitu ja inetu, seega tegin proovilapi järgi kampsunile lõike ja arvutasin mudeli mõõtude järgi vajalikud read ja silmused ning tulemus oli vaeva väärt. Järgnevalt proovisin nööbi/kinniseliistu nii õiget- kui ristipidi, paremaks osutus õigetpidi riba. Sellega tegin endale rumalat õmblemise tööd juurde, sest põhimõtteliselt oleks võinud esityki lihtsalt vastava liistu jao laiema kududa ning kokku õmmelda oleks olnud poole vähem. Viimane tegu oli krae. Selleks korjasin kampsuni kaeluse silmused masinale ning kudusin piisava pikkusega tyki. Seejärel heegeldasin selle kampsi kylge kahekordseks pystkraeks sarnaselt servadega. Siis lõngaotste peitmine, ja valmis. Kuna kampsile pidi tulema veel kaunistusi, siis jätsin aurutamise-triikimise selle töö lõpetajatele. Mulle meeldis. Kuna lõng oli mõnus ja pehme, kudumismasin andis ilusa yhtlase koe ja kiire ning kena tulemuse, siis olen yritusega igati rahul. Praegu on mul pooleli kapuuts-sall ja poolkindad endale ning kampsun 8-a tytrele, ootamas on veel paar kampsi. PS. EMPISAL Knitmaster oligi see õnnetu kaltsukast ostetud masin, mis oli jumal teab kui kaua seisnud, kuivanud ja kloppi saanud. Kuna kasutusjuhendi leidsin alles hiljuti netist, siis ei oska ma veel sellega pitsilist kudet teha. Vrdl Brotheriga on EMPISAL KM pitsikudumisr tööpõhimõte täiesti erinev - B teeb pitsi eraldi kelguga, mis ainult tekitab mustri augud, aga ei koo, lõnga liigutab ikkagi põhikelk, aga EKM on pitsilugemise mustrimäluseade lõnga kuduva põhikelgu sees. Kelgud on kummalgi masinal ysna erinevad ning omavahel neid ristkasutada ei saa. Ja B pitsikaardid ei sobi seetõttu EKM-le ja ma pean katsetama, kuidas netist leitud näidiskaart töötab. .......... PS. Empisaliga ei saagi masinapitsi teha. Manuaalist võis lugeda, et läbipaistva nailonniidiga muster ongi see "pits". Ka piltidelt paistis mitme lõngaga muster, mitte kootud aukudega pitskudum.