Tuesday, October 29, 2013

Käsitöökojad, ja paar sõna villasest lõngast

Suurepärane ettevõtmine, millest ma ise hetkel tõbise oleku pärast loobusin. Seentega värvimine on mitmes mõttes tore ja mystiline asi, alates metsas toimetamisest ja lõpetades värvitud lõnga toonide imetlemisega. ........ Eile värvisin poevärviga lõnga, kirsipunaseks, 2 jämeduses, kinnastesse ja kampsunitesse-sokkidesse. Tegelikult tuli natu heledam ja soojem punane kui muidu tume ja pigem kylm purpurjas kirss, sain mõnusa pigem kibuvitsamarjapunase. Ahh.

Thursday, October 17, 2013

Mõtted lõigetest

Olen teinud yhe väga jämmest lõngast meestekampsi, mitmeid 100g/500m lõngast salle-rätte ja umbes samaväärsest alpakalõngast klubiveste, kuid pole veel jõudnud rahvuslikus stiilis mitmevärviliste kudumiteni, proovilapid ei lähe arvesse. Kuna sallidenikerdamine sai just väljundi näituse kujul, siis nyyd on mõte troimustriliste JA lõikega esemete maailmas jõudu proovida. Eks lõike kudumist on paari lastekampsuniga proovitud, seega on mõtet minna edasi ja osalise kudumise funtsioonid ka mitmevärvilise eseme puhul selgeks õppida. Yldiselt pidi rahvuslik kudum olema ristkyliku-, no OK, ka kergelt trapetsikujulise lõikega, aga konkreetselt minu, ja yldse kurvikamale naisefiguurile selline lõige ei sobi, ja kuna mind huvitab hetkel mitte absoluutne autentsus, vaid rõiva istuvus, siis ikkagi teen kereosadele käeaugu ja varrukale kerge kaare, kaelaauk otse loomulikult. Lapse peal on juba järele proovitud - lõikega kootud kampsuni õlg pysib ilusasti omal kohal, varrukad ei veni ja kudum näeb parem välja. Kaelaauguga täpselt sama lugu. Omaette teema on muster - olemasolevatel Brotheri mustrikaartidel on ainult kollektsiooniline väärtus, sest mitte ykski neist ei ole viisakas rahvuslik muster läänemeremaadest, vaid 80-te stiilis suured ebamäärased pinnakujundused. Mul on veel umbes 40 rida mustrikaarti järel, sellest saab yhe masinatäie kirja teha, kahjuks rohkem ei pigista välja. Mõtted sihivad universaalsemat sorti 12- v 24-silmalise kaheksakannaga kirja poole, millega sobib teha nii kampsi, tekki kui ka muid kudutooteid. Et kiri oleks yhtlaselt peen, mitte liiga eristuvate tumedate v heledate laikudega, nii risti kui pikuti kokkuõmblemist kannatav ja sobiv mitme värvikombinatsiooni ja materjali jaoks. Õnneks on selliseid mustreid hulgim. Vaat, mida ma leidsin: rootslane kirjutab Tallinnast, mitmed head näited. Ja tema enda tehtud kindad, nummi!

Wednesday, October 16, 2013

Kultuur ja kunst, kreftise sissejuhatusega

Alustasin tasapisi jälle loomingulise ja erialase tegutsemisega. Eile avasin oma isikunäituse nr 2, eelmine näitus oli vist kyll aastal 2002, kui ma veel Tartu linnas tudengiametit pidasin. Too näitus leidis aset TY galeriis , koosnes pakutrykitehnikas vormstatud meeste triiksärkidest ja kandis nimetust "Uurimus sinisest". Tegu oli kontseptuaalse kuntsiga. Mul on need särgid siiani alles. Kahjuks kulus vahepeal tohutu hulk aega igasugu muudele tegevustele, meeldivatele, ja päris hulgale mittemeeldivatele, nii et mitmesuguse töö ja igasuguse loomingu jaoks puudusid võimalused. Teatavasti on meil pahad naabrid, kes puhtast igavusest kõiksugu probleeme tekitavad, alates ööpäevade kaupa pidevalt lõugavast raadiost kuni laste kiusamiseni, autostereosid meie akende alla paugutama v majapidamisse laamendama ei julgeta kyll enam tulla (aga mis see mulle maksma läks!). Nii et isegi konstaabel on tydinenud nendega tegelemast - lihtsam on yhte inimest, st minu peret peedistada kui oma tööd teha ja mitmeid korrarikkujaid ning põlvkondade kaupa peale kasvavaid vägivallatsejaid vaos hoida. Kõik see on mul mitmeid kuid ja aastaid kallist tööaega ja närvi ning reaalset vara ja raha kulutanud, mida kahjuks enam tagantjärele ära ei tee ja kinni maksta ka keegi ei taha. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kõnelda. .......... Eile käisin ise ka oma kunstkäsitöö näitusel, tegin pisikese loengu oma kahest lemmikmasinast, Brotherist ja Regina Royalist, ning palusin inimestel lahkesti materjalidega ja masinatega mitte ainult vaatlemise, vaid ka kompimise teel tutvuda. Kuna praegu on sygis, siis oli näituse kylastajatel hea meel soojade ning värviliste kudumipaladega tutvuda. Suuresti tänan pr Lendavat, kes minu mõtte õhust kinni pyydis - sõbadel peab ju olema ka kinnis, st sõlg! Ja ta pani oma ehtekastist minu sõbadele oma sõled! Kohe kuidagi ilusam ja kindlam sai, peab ytlema. Aitäh sulle! ......... Antud tilluke käsitöönäitus tõi mitu ideed järgmisteks projektideks. Nii et tuleb varuda hulgim lõnga 1. Mantlid 2. Erinevad sisustustekstiilid 3. Ise värvitud lõngad eelmiste toodete jaoks. Aga kuna yhe mantli sisse läheb vähemalt poolteist kilo lõnga ja suurema ruumitekstiili sisse veel rohkem, siis tuleb varuda vahendeid ja tegelda raha hankimisega, sh myygiga, soovitavalt väljamaale, peab tegelema netipoe ja myygikeskkondadega, PEAB_PEAB_PEAB. Eks ta ole. Aga tagasihoidlikud sissetulekud pole mingi takistus mõttelennule, värvilised ideed tuleb nyyd kiiresti paberile panna ja tekitada mingi galerii ja kontseptsioon. See on asja kõige meeldivam pool, insener ja tehniline pool tuleb alles hiljem:)

Wednesday, October 9, 2013

Maalitud sallid

Käesoleva aasta algul alanud pikk ja mitmekesine õppimisprotsess on jõudnud loogilise jätkuni - valmis pitskoes sallide kollektsioon. Tegelikult on neid salle ja kirju kyll rohkem, kui näha on, aga alati tuleb teha asjaoludest sõltuv valik. Mul oli mõnus masinat avastada ja suur rõõm neid kudumeid luua. Ja ääretult tore neid pildistada suurepärase artistliku modelliga. Kahjuks sattus olema pime ja pilves õhtupoolik, kuid me kindlasti kordame seda fotosessiooni mõnel kargel valgel päeval yhtlase ja tasase taustaga männimetsas. Suur tänu Sulle, pr M! .................. Piltidel olevad ja veel mõned teised sallid on praegu yleval Elva linnaraamatukogus. Sealne avar ja hele ruum pakub head võimalust oma töid eksponeerida nii maalijatel-joonistajatel kui muid materjale kasutavatel kunstnikel. Minu arvates on sealne valgus ysna hea ja eksponeerimispind, nimelt raamaturiiulite otsad, annab võimaluse töö eraldiseisvana esile tuua. Tänan selle ruumi avastamise eest 1) hyva sõpra Annit, kes seal vahest oma joonistusi v puuskulptuure on näidanud, ja 2) pr Imbit, raamatukogu juhatajat, kes ebaordinaarse pakkumise masinkudumite ja kudumismasinate näitamiseks ilma kõhklemata vastu võttis. Hyva lugeja! Oled avamisele oodatud, see toimub 15. oktoobril kell 5 õhtul ja kestab umbes tunnikese:) Avamisele võtan kaasa 2 oma lemmikmasinat, pitsi- ja soonikumasinad. Näeme! See viimane sall näitusel ei osale, must-valge teemandikirjas kehakate sõidab peagi yhe hõimlasest vanaproua juubelikingituseks. PS. Kui kedagi huvitab, siis tehnoloogiliste kysimuste jaoks (lõng jm) teen eraldi postituse.