Võitlus sarvilistega

Kõigepealt on teil paar kera toorest yhekordset. See on saanud paar nädalat rahuneda ja ei kipu enam lahti kerides vedru moodi pusasse hyppama. Vokk saab valmis seatud. Kuna varasemast on olemas kogemus otse kerast korrutamisega, siis otsid sa välja lapsepõlvemälestuse ema kangakäärimisest, kus poolide pealt ei jooksnud niidid otse käärija pihku, vaid kõigepealt jooksid need läbi lakke kinnitatud rõngaste, et siluda võimalikke keerde ja sarvi, samuti, et ennetada poolilt suure kiirusega raamile jõudmist. See viimane tähendab, et pusale vm käkile on tööhooga jooksnud veel mitu meetrit lõnga peale ja järgneb tyytu ja aegaraiskav tagasikerimise ja harutamise osa.
Yhesõnaga, taoline vahepingutus on tegelikult vajalik. Mul on õnneks vokil koonlapuu alles ja see on sama tähtis vidin nagu autol kojamehed. Korrutan praegu tellimuse jaoks, koerast ja lambast kaeluselõnga, mis peab olema kudumismasina jaoks piisavalt yhtlane ja peenike.
P.S. Lisan tähtsa pildi parema käe tööst. Siin on näha, kuidas lõng veel 2 pingutuspunkti läbib, et heidekesed oleksid võimalikult sarnase pingega. Ma ei saanud mõlemat kätt korraga pildile sellepärast, et Yhes käes oli lõng ja teises fotokas. Lugupeetav lugeja saab aga tantsuliigutusest aimu youtubest otsides, korrutamine on seal olemas kyll.