Mission complete

Aastakest 10 tagasi tundus senise eluk2igu sobiliku j2tkuna Tartu K6rgemas Kunstikoolis tekstiili 6ppida. Loomulikult sain kenasti riigieelarvelisele kohale nr 2. (L6petada ei 6nnestunud, hoolimata stipiv22rsetest 6pitulemustest, aga see on juba hoopis omaette lugu.)  Ning 6ppida vanu tuttavaid ja senin2gematuid imelisi tekstiilitegemise viise. Yks neist, mis mulle sydamesse j2i, oli mehhaanilise kudumismasinaga kudumine. Silmuskudum on yks ytlemata ilus n2htus ning aastatepikkune m6lgutlemine saigi nyyd teoks tehtud - ostsin endalegi kudumismasina. (K2isime sellel Tallinnas j2rel, kui oli Hull Lumine Reede, aga see on juba hoopis omaette lugu.)
Tegu on mehhaanilise 5-6 klassi e tavalise j2medusega l6ngaga koduseks kudumiseks m6eldud aparaadiga, Brother KH-(mingid numbrid), millel on v6imekus kududa korraga 2-v2rvilist mustrit v6i siis vikeldatud pindu. Kui kudujal juhtub olema rohkem raha, v6ib ta lisaks hankida soonikutegemise tarviku. V6ib ise valmistada oma mustriga programmkaardi. On palju toredaid lisavidinaid, aga k6igepealt las ma tutvun masina hingeeluga.;)
K6ike seda sain ma justnimelt Kunstikas nuusutada ja maitsta, kuid kuna terve ryhma peale oli ainult 2 massinat, piiratud aeg, ja peale tavalise parempidise koe muud teha ei j6udnudki (sest osad tydrukud ei suutnud masinaga t88tada ja raiskasid jukerdamisega teiste t88aega), siis praegu oleks nagu v6imalus piiramatult uurida ja katsetada.
Paraku ei.
Lumetormis toodud ja vana ema rahakoti abiga ostet keerukas ning peen masin ootab aega, kui pesu on pestud, maja talvekindlamaks tehtud, k88giremont p6randapinda vabastanud ning lapsed ohutusse kaugusse p6nevama tegevuse juurde, kui ema t88riistad, saadetud. Ma ei ava massina kohvrit enne, kui saan sellele pyhendada oma 3-4 tundi j2rjest nii, et ei pea vahepeal juurest 2ra minema.
Pereliikmed, ideed ning l6ngakotid ootavad samuti.
Tulgu see pidulik hetk juba.