Tuesday, September 26, 2017

Pehmet ja pehmemat

Sel aastal olen kedranud mõned kerad segulõnga, milles u 30-40% koera ja ylejäänud vill lamba oma. Ketramine on omamoodi paeluv ja võluv töö.


Ma katsun teha võimalikult peene lõnga. Kuigi see kipub korrutamise ajal vahest katkema, on peen lõng pehmem ja elastsem, jämedam maavillane lõng tuleb olenemata keeru tihedusest jäik ja kare. Ka kudumismasinal on jäik lõng probleemne, vaja on lisaraskusi ja ikka kipuvad silmad lõnga jäikuse tõttu maha hyppama. Mul on veel palju õppida. :)

Friday, January 20, 2017

Korraks

Täna hommikul säratas päike, nii tore oli nina soojendada. Lõunaks asendus see tihedate pilvede ja suuuurte sulalumehelvestega.
Mu pillipere kasvas veel yhe lapsukese võrra. Yks päälinnamees myys yleliigseks jäänd 5-keelset bassi. Pärast poolteist kuud kestnud lihtsaid ja sõbralikke seiklusi jõudis pill minu juurde. Ilus nn jazz-bass, mõnus käes hoida ja ilus kõrvale kuulata. Omaette basskitarriga soolotada on tore, aga kevadepoole läheb jälle bändihooaeg lahti. Praegu on kõik liikmed haiged v ei ilmu mängu kohale. :)
Aa, et mis bänd on ka. Kuna teised poisid pille mängida oskavad vähe, siis oleme folkindustriaalmetalbänd nimega Vend Hunt. Meil on väga pikkade pelkirjadega väga pikad laulud ja igat laulu esitame ainult 1 korra, hiljem seda laulu sellisel kujul enam ei kuule. Sellel on lihtne põhjus - teisi mängijaid ei tohi noodikirjaga traumeerida. :) sest ega me muusikat ei tee, me veedame lõbusasti aega.
Oleks neid mänge rohkem, aga kõik siin ilmas ei ole minu ehitada.
Terrrvis ei ole just parim. Pereliikmed kah korraldavad asju. Selle peale ma ketran.

Monday, January 16, 2017

Sall valmis, uus käimas




Tydriku oma, suur kolmnurkne tumehall, ootab pesemist. Roosa servaga ööliblikas sai alguse mu suurest sisemisest vajadusest millegi uue ja ilusa järele. Nagu ikka.

Friday, December 30, 2016

Salli kuduja kannatused

Vanem tytar, kes on minust paar cm pikem, tahab algavaks talveks korralikku salli. Suurt, kolmnurkset, tumehalli, peenemast karvasest lõngast, mingi lihtsama augumustriga, vormihoidmiseks ripskoes servaga. Võtsin selle töö ette varrastel, sest kolmnurkset kudumismasinatel teha on keerulisevõitu. Alustasin tavaliste varrastega nr 3,5. Kui silmi juba mitusada sai, nii et sall enam ära ei mahtunud, võtsin sama jämedad ringvardad. Paari päeva pärast hakkan ripskoes äärt tegema, kui Jumal lubab. :D
Assa pagan, kyll on suure asja käsitsi udumine aeganõudev. Nagu mõne aasta eest tehtud palmikutega meestekamps... Aga mul on sportlik huvi see sallike valmis teha, sest tytar ei tohi talvel kylmetada ja see sall peab saama suurem kui elu.

Friday, October 21, 2016

Uus sygis, uued kinnud


Tiibetimastifi lisandiga palmikumustriga ravikinnas.
Pole siin mingit mystikat ega maagiat. Lihtsalt, lambavill on palju soojem kui puuvill v synteetikasegud. Ja koerakarv, mis on nt angooralooma omast sitkem, lisab lambalõngale kohevust ja tihedust. See aga on nt liigesetõbisele, nagu mina, eluks hädavajalik.
Palmikumuster on lihtsalt sportlikust huvist. Miks ka mitte. Ilus ju.

Monday, January 18, 2016

Yks kiri, kaks nägu


Eelmisel talvel kootud sinised pätikad saavad järje punastega. Sinised tegin varrastega nr 2, hall lõng lammas ja sinine ilmselt akryyl, 18 silma vardal. Punased kindad on lambast, aga hall lõng on yks mu esimesi koeravillaketrusi, ysna ebayhtlane ja mummuline. Vardad on 1,5 mm ja silmi on vardal 20. Võtsin selle aeganõudva töökese ette sportlikust huvist teha järele samamoodi peeni ja ilusaid kindakesi, nagu koovad mitmed mu hääd sõbrad ja tuttavad. Tore õhtune nikers*, hakkad kuduma, ja aju puhkab.
* - Uudissõna nikerdamise kohta, magusa tähendusvarjundiga.

Monday, December 28, 2015

Pehmet kedrust




Lammas ja koer koos on väga mõnusad kedrata. Et lõng saaks oma õige näo ja kudumiseks sobiva oleku, pesin ära. Rasvasest lõngajorust sai udukarvane ime.
Aga vill ei ole mõnus ainult inimestele ja maitsev koidele. Ka meie vähemad kaaselajad naudivad seda, kui vähegi saavad.